Aju verejooksud (

May 7, 2018 | Author: Anonymous | Category: N/A
Share Embed


Short Description

Download Aju verejooksud (...

Description

Aju verejooksud Mai-Liis Soomets Stom III 2011

Mis on ajuverejooks ja kuidas see tekib? • Aju verejooks on koljus tekkiv verekogumik, mille on tinginud lähedal oleva veresoone lõhkemine. • Aju verejooksu võib põhjustada: • füüsiline trauma (pea vigastused) • mitte füüsilised traumad (hemorraagiline rabandus) • näiteks lõhkenud aneurüsm

• Löögi, põrutuse vms tagajärjel liigub aju kinnises koljuõõnes kiirendatult edasi-tagasi ning põrkub vastu koljuseina. • Kontusioon: hematoom algse vigastuse vastas. See on tekkinud aju põrkumisest koljus.

• Rebenevad ajukestad ja veresooned ning nende kestade vahele tekivad verevalandused, moodustub verekogumik ehk hematoom.

• Aju kestade vahele tekkinud hematoomid võivad põhjustada koljusisese rõhu ohtlikku tõusu, mis ilma kiire arstiabita võib viia surmale.

Aju verejooksude erinevad vormid Erinevad verejooksul jaotatakse vastavalt sellele, kus nad paiknevad:

• Epiduraalne • Subduraalne • Subarahnoidaalne • Intratserebraalne

Meeldetuletuseks

http://www.allina.com/mdex/ND7276G.HTM

Epiduraalne hematoom • Epiduraalne hematoom e. ekstraduraalne hematoom on vere kogumik dura materi ja kolju (lamina interna)vahel

http://medispot123.blogspot.com/2010/01/ctedh.html

Teke • Trauma pea piirkonnas, sageli tekib epiduraalne hematoom traumat tabanud poolel. – harva tegemist kontusiooniga

• Sageli temporoparietaalne epiduraalne hematoom (u. 70%) – temporaalluu fraktuuri korral – tekib mõne a. meningea media haru purunemisel koljumurru korral – veritsus arteriaalne

• Frontaalne epiduraalne hematoom – a. ethmoidalis anterior

• Oksipitaalne epiduraalne hematoom

– sinus sigmoideus või sinus transversus

Diagnoosimine • KT-s kaksikkumera läätse kujuline hüperdensne(valge) ala luu ja ajukoe vahel • Ei laiene edasi koljuõmblustest • Peavalu – dura rebitakse kolju küljest lahti

• Teadvuse kadu ja taastumine – Intervallidena (Dgn!!)

• Oksendamine • Selge vedeliku väljavool ninast või suust

Ravi • Vajab kiiret diagnostikat ja operatiivset ravi • Ravi: kraniotoomia, arteri parandus – kraniotoomia: juurepääsuks eemaldatakse osa koljuluust

• Kiireks esmaabiks teostatakse trepanatsioon – koljusse augu puurimine, mis alandab rõhku. – vajab hiljem siiski neurokirugi sekkumist

• Ravita- surm

Subduraalne hematoom • Subduraalne hematoom e. intraduraalne hematoom on vere kogunemine dura materi alla

• Hematooma paikneb dura materi ja arahnoidmembraani vahel • Sagedasem kui epiduraalne.

http://medispot123.blogspot.com/2010_01_01_archive.html

• Äge subduraalne hematoom – tingitud traumast, ilmneb 3 päeva jooksul ja viib kiiresti letaalsele lõppele.

• Krooniline subduraalne hematoom – tingitud väikeset vigastusest ja ilmneb 3 nädala jooksul, verejooks on aeglane ja väike ning võib paraneda iseeneselt, ei pruugi põhjustada ajukahjustust

Teke • Trauma peapiirkonnas – nihke vigastuste tõttu, mille korral mõjuvad roteeruvad ja lineaarsed jõud

• Ruptureeruvad tavaliselt veenid – Ei ole nii raske kui arteriaalne epiduraalne hematoom

• Sageli kaasneb ajukontusioon • Esineb raputatud laste sündroomi korral ning vanadel inimestel ja alkohoolikutel, kel esineb aju atroofia

• Tavaliselt tekivad frontaal ja parietaalsagara juures.

Diagnoosimine • KT-s sirbikujuline muutus luu ja ajupinna vahel • Hemorraagia järgib aju struktuuri ja võtab nõgusa kuju ning jäljendab aju. • võib koljuõmblustest edasi liikuda • Järjest suurenev peavalu • Segaduses olek • Muud sümptomid: – pupilli dilatatsioon, nägemishäired, teadvusetus, iiveldus, kõnehäired, hingamisraskus,

Ravi • Mõned väikesed hematoomid võetakse jälgimise alla ning see võib ise paraneda • Mõni väike hematoom võidakse ka eemaldada läbi koljusse puuritud augu, see sealt ära imedes • Suuremad ja sümptomaatilised hematoomid vajavad kirurgilist ravi- kraniotoomiat

Subarahnoidaalne hematoom • Subarahnoidaalne hemorraagia e. ämblikuvõrkkesta alune verevalum on vere kogunemine aju ümbritseva ämblikvõrkkesta ja pehmekelme vahele • Subarahnoidaalne ruum täitub verega • Kõige harvem esinev • Kõige raskem ajuverejooks – 30% sureb väga kiiresti http://www.musc.edu/bmt737/Fall2003/Theodosha/stroke3.html

Teke • Spontaanne – sagedaseim põhjuseks (70%) on ajupõhimiku aneurüsm ehk veresoone (kotjas) väljasopistus ja selle ruptuur • unearteri sifoonist, keskmisest ajuarterist, eesmisest ühendusarterist, tagumisest ühendusarterist, basilaararterist, vertebraalarterist, muudest intrakraniaalsetest

– Atreriovenoosne malformatsioon – arterite ja veenide kobar, mille vahel puuduvad kapillaarid

• Traumaatiline • vastündinuil: sünnitrauma, DIK (dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon). – eeskätt enneaegsetel vastsündinutel – kliiniliselt peaaegu alati healoomuline

Diagnoosimine • Järsk algus, plahvatuslik väga tugev peavalu – – – – – –

kaasub meningism kaelavalu, kaelakangestus fotofoobia võib kaasneda iiveldus ja oksendamine Kerningi sümptom Brudzinzki sümptom

• Inimene võib kaotada teadvuse tundide jooksul – väga kiire rõhu tõus võib viia kiirelt teaduvse kaole ja isegi surmale – võivad esineda krambid.

• Vajalik KT ja arteriogramm arteriovenoosse malformatsiooni sedastamiseks

Ravi • Vajalik kohene opereerimine – aneurüsmi klammerdamine

• Valuvaigistid • Patsiendi stabiliseerimine

• Komplikatsioonide ravi http://dealercomputing.com/tonyupdate.htm

Intratserebraalne hematoom • Verejooks, mis toimub ajukoe siseselt.

http://goto.nucleusinc.com/generateexhibit.php?ID=63175&TC=&A=1055

Teke • • • • • •

Trauma Hüpertensioon Tuumor Aneurüsmi ruptuur Arteriovenoosne malformatsioon Spontaannne hüpertensiivne insult – 30-60% kõikidest insultidest

• Riki suurendab aktiivne suitsetamine, alkohilism, diabeet, menopaus

Diagnoosimine • Tõusnud tihedusega ebamääraste kontuuridega ala ajukoes – ümber madala tihedusega(tume) ala infarktist või tursest – tihti esinevad kontusioonid

• Sümptomid sõltuvad selles, millise aju funktsiooni piirkonda homorraagia tekib • Intrakraniaalse rõhu tõus – kooma, surm

• Subarahnoidaalse sümptomid sagedased – Peavalu, iiveldus, oksendamine, segasus

• Surma tõenäosus on eriti suur kui kahjustus hõlmab ajutüve • Kui verejooks esineb piklikajus on surm enamvähem kindel, sest kahjustub X kraniaalnärv, mis osaleb hingamise ja veretsirkulatsiooni regulatsioonil.

Kontusioon Intratserebraalne hematoom vasakul aju poolel ja kontusioon paremal (epiduraalne hematoom)

Ravi • Kirurgiline sekkumine – kui hematoom on üle 3cm – verekoguja paigutatakse soontesse, et sulgeda või laiendada veresooni. • nii välditakse invasiivseid kirurgilisi protseduure

– basaalstete ganglionite piirkonna hematoomide puhul võib kasutada endoskoopilist dreneerimist

• Medikamentoosne ravi – nt antihüpertensiivsed ravimid ja veritsust pärssivad ravimid, turset alandavad ravimid, valuvaigistid

Kasutatud kirjandus 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12.

www.inimene.ee http://en.wikipedia.org/wiki/Intracranial_hemorrhage http://en.wikipedia.org/wiki/Epidural_hematoma http://www.radiology.co.uk/srs-x/tutors/cttrauma/tutor.htm Radioloogia loengud III kursusele http://en.wikipedia.org/wiki/Craniotomy http://en.wikipedia.org/wiki/Subdural_hematoma http://en.wikipedia.org/wiki/Subarachnoid_hemorrhage http://www.bbc.co.uk/health/physical_health/conditions/subarachnoid2.shtml http://www.ccmtutorials.com/neuro/subarachnoid%20hemorrhage.pdf http://www.musc.edu/bmt737/Fall2003/Theodosha/stroke3.html http://211.157.108.49/mirrors/Tufts/ocw.tufts.edu/Content/51/lecturenotes/673766/674614.h tm 13. http://www.wisegeek.com/what-is-an-intracerebral-hematoma.htm 14. http://en.wikipedia.org/wiki/Cerebral_hemorrhage#Treatment 15. http://neurosurgery.ucla.edu/body.cfm?id=167

View more...

Comments

Copyright © 2017 DOCUMEN Inc.