File

Rhinitis. Epistaxis. Ninaluumurd. Tartu Ülikool Julia Tuganova

Anatoomia

Anatoomia

Anatoomia

Anatoomia

Anatoomia

Rhinitis

• Riniit on meditsiiniline termin, mida iseloomustavad nina limaskesta põletik ja ärritus. • Põhjustajad: mikroobid, viirused • Arengut soodustavad: allajahtumine, saastunud õhk

Klassifikatsioon • Äge riniit • Krooniline riniit  Katarraalne  Atroofiline  Vasomotoorne Allergiline

Äge riniit • Eristatakse kolm staadiumi:  Kuiv Märg Mädane Tüsistused: krooniline riniit, sinusiit, konjuktiviit, farüngiit, larüngiit, bronhiit, pneumoonia, meningiit.

Krooniline riniit • Katarraalne Limaskesta katarraalne põletik. Sümptomiteks on nina hingamisraskused, lõhnataju langus, limajased eritised . Põhjustajateks enamasti: respiratoorsed viirusinfektsioonid, bakterid, nõrgenenud immuunsüsteem, õhu saastatus.

• Allergiline - sügelus ninas, aevastamine, nina punetus, vesised silmad. Seotud allergeeni sattumisega limaskestale. Sageli seostub allergilise astma ning konjuktiviidiga. Tüsistuseks võib olla polüüpide areng ning alumiste ninakarbikute hüpertroofia. • Vasomotoorne - vahelduv ninapoolte kinnisus või ninakinnisus sellel poolel, millel inimene magab. Seotud veresoonte, mis paiknevad nina limaskesta all, toonuse regulatsiooni häirega. Esineb hüpotoonikute seas, endokriinsete haiguste korral.

• Atroofiline – kuivade koorikute moodustumine, kuivus, lõhnataju muutused, väikesed verejooksud. Põhjusteks võivad olla: vitamiinide puudus, Fe defitsiit, geneetilised faktorid. Ravi Antibakteriaalne, viirusevastane ravi, ninatilgad, inhalatasioonid, soojas olemine.

Epistaxis • Ninaveritsus • Enamus verejooksudest esinevad alla 10/üle 50. a. seas, rohkem meestel

Põhjused • Lokaalsed  laste seas : nina veresoonte kahjustus sõrmega või muu vahendiga 17-23% patsientidest, kes tarvitavad lookaalseid nasaalseid preparaate (antihistamiinid, kortikosteroidid)  Ninaluu või ninavaheseina trauma kutsub esile profuusset verejooksu Põletikuline reaktsioon  Talvisel ajal: nina limaskesta ülekuivamine

Põhjused • Süsteemsed  Vere hüübimise häired Alkohol Aneemia Maksa- ja neeruhaigused Antikoagulantide tarvitamine Verevähk Arteriaalne hüpertensioon Südamepuudulikkus Rasedus

Patofüsioloogia • Verejooksud on tingitud nina veresoonte ruptuuridest • Vererõhu tõus kipub pikendama spontaanse epistaksise kestust, nagu ka antikoagulantravi ja vere hüübimise häired • Spontaane ninaverejooks esineb rohkem eakatel, kuna nende limaskest on kuivem ning vererõhk tavaliselt kõrgem • Ohtlikud on ninaverejooksud, mida iseloomustab äkiline algus, lühike kestus ja suur verekaotus. • “Signaalverejooksud” võivad olla tingitud suure veresoone rebendist ninaõõnes, aneurüsmi rebendist, lagunevast pahaloomulisest kasvajast

Patofüsioloogia • Enamus ninaverejookse esineb ninavaheseinast eesmises ninaosas • Kiesselbach’i põimik

Kodune ravi • Verevoolu peatamiseks tuleb ninasõõrmeid kokku pigistada (avaldab survet Kiesselbach’i alale) • Rõhku tuleb avaldada vähemalt 5 ja kuni 20 minutit • Peab tuleb kallutada ette selleks, et vähendada iivelduse ning õhuteede obstruktsiooni tekke võimalust • On võimalik panna jääkotti kukla peale, kuid see on vaieldav • Suhu kogunud veri välja sülitada • Peale verejooksu peatumist võib limaskestale ettevaatlikult määrida veidi kuivamist vältivat vaseliini

Ravi • Lokaalne vasokonstriktorite aplikatsioon • “Nasal packing” • Kõrvetamine hõbenitraadiga • Elektrokoagulatsioon • Veresoonte embolisatsioon

Ninaluumurd • Mehhaaniline trauma, ninaluu anatoomilise ehituse häirumine • Ninaluumurd on üks sagedasemaid traumasid näokolju piirkonnas

Põhjused • • • •

Sporditraumad Kaklused Autoavariid Kukkumine

Sümptomid • Ninaluumurd võib olla nii suletud, kui ka avatud • Valu • Paistetus nina piirkonnas ja silmade all • Ninaveritsus • Deformatsioon • Limajased eritised ninast • Hingamisraskused • Septumi hematoom

Esmaabi • • • • • •

Verejooksu peatamine Hingata läbi suu Külm kompress Pead tuleb kallutada natukene kõrvale Valuvaigistid Ise ei tohi proovida nina murdunud luud tagasi paika panna!

Ravi • Diagnostikaks kasutatakse: palpeerimist, RÖ, KT • Ambulatoorne ravi: füsioteraapia, antibiootikumid • Ninaluumurru repositsioon, teostatakse lokaalanesteesiaga • Rinoplastika ( nina vaheseina kahjustusel ka septoplastika)

Tänan!

Kasutatud kirjandus • http://www.acep.org/Clinical---Practice-Management/Focus-On-Treatment-of-Epistaxis/ • http://www.umm.edu/imagepages/8897.htm • http://en.wikipedia.org/wiki/Epistaxis • http://uamj.net/medarticles/therapy/143-nose-bleeding • http://en.wikipedia.org/wiki/Rhinitis • http://www.medicinenet.com/chronic_rhinitis/article.htm • http://medbaz.com/news-more-910.html • http://www.dolphin.ru/acute/ • http://www.inimene.ee/index.php?disease=n&sisu=disease&did=870 • http://www.otolaryngology.ru/breaknose/ • http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%80%D0%B5%D0%BB %D0%BE%D0%BC_%D0%BA%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%B5%D0%B9_ %D0%BD%D0%BE%D1%81%D0%B0