File - Julia Mastitskaja e

Suupiirkonna põletike tüsistused, nende patogenees ja avaldumine Julia Mastitskaja STOM, 2. rühm

• • • • • •

Suupiirkonna põletikud võivad olla tingitud erinevatest mõjutustest: mehhaanilised: terav hamba äär, kuum toit, halvasti sobivad proteesid allergia infektsioonid: bakterid, viirused, seened avitaminoosid seedetrakti , südame-veresoonkonna ja endokriinsüsteemi haigused raskmetallide mürgitused

• • • • •

Suulimaskesta põletik – stomatiit Igemete põletik – gingiviit Keele põletik – glossiit Huulte limaskesta põletik – heiliit Süljenäärmete põletik - sialadeniit

Stomatiit • Termin “stomatiit” tähendab igat põletikulist protsessi, mis mõjutab suu limaskesta ja huuli, koos haavandite tekkega või ilma. • Võib olla tingitud üldise suu seisundist (näiteks halb suuhügieen), halvasti sobivatest proteesidest, armidest ja põletustest toidu ja jookidega, mürgistest taimedest, ravimitest, allergiast, infektsioonidest, kiiritusravist, avitaminoosist.

Stomatiit. Klassifikatsioon • Aftoosne stomatiit – tekivad korduvad suuhaavandid. Põhjus ei ole täielikult teada , kuid arvatakse, et tuleneb T-rakkude poolt vahendatud immuunvastusest. Üks levinuim – mingil määral esineb 20% elanikkonnast.

• • • • •

Nikotiini stomatiit – tubakaga seotud keratoosi vorm Hambaproteesidega seotud stomatiit Krooniline haavandiline stomatiit Rände stomatiit Krooniline stomatiit  leukoplaakia

Gingiviit (lad. gingivitis) • Enamasti põhjustab mikroobide kogunemine hammastel (hambakatt). • Lokaalne gingiviit võib tekkida ka igeme mehhaanilistel traumadel, füüsikalistel või keemilisel mõjutusel. • Generaliseerunud gingiviit tekib tavaliselt lastel ja noorematel inimestel infektsiooni, endokriinhaiguste ja metabolismi häirete puhul. • On olemas kerge ja raske vorm. Kerge vormi puhut põletik on ainult hambavahelises igemes. Raske vormi puhul on levinud ka marginaalse ja alveolaarse igeme osale.

Gingiviit (lad. gingivitis) • Terav gingiviit – kõige levinum. Sümptomid: punetus, paistes igemed, hammaste pesemisel tekkib verejooks

• Hüperplastiline gingiviit - esineb harvem ja on sageli seotud endokriinsete muutustega organismis . Võib esineda noorukitel, rasedatel ja inimestel, kes põevad diabeeti. Sümptomid: verejooks , mäda , igemed muutuvad lillakas- sinakaks, tekib ebameeldiv lõhn, patoloogilised taskud

• Haavandiline gingiviit • Atroofiline gingiviit - igemekoe vähenemine • Marginaalne gingiviit

Gingiviit (lad. gingivitis) • Terav lokaalne ja generaliseerunud gingiviidid võivad täielikult paraneda, kui likvideerida nende tekkepõhjusi. Kroonilisest gingiviidist ravi puudumisel võib aga tekkida parodontiit.

Glossiit (lad. glossitis) • Võib olla kas iseseisev haigus, mille on põhjutanud mikroorganismid, või tekkida mingi haiguse tagajärjel, näiteks aneemia, avitaminoosid. Samuti võib tekkitada alkoholismi, AIDSi, Crohn’i haiguse, keele pirsingu ja skisofreenia tagajärjel. • Sümtomid: keel paisub, muutub põletikuliseks ja pehmeks, värv muutub erkpunaseks või punakas-pruuniks. Tekkivad raskused mälumisega, neelamisga ja rääkimisega.

Glossiit (lad. glossitis). Klassifikatsioon • Atroofiline glossiit- tuntud veel kui “kiilakas, libe keel”. Iseloomustab sile, läikiv keel, mis sageli valutab, põhjustab täieliku papillide atroofiat (depapillatsioon). • Median rhomboid glossitis – iseloomustab depapilleeritud, erütromatoosne romb keele keskosal, küljedel papillid olemas. • Geograafiline keel (also known as benign migratory glossitis) iseloomustavad depapillatsiooni laigud ja punetus äärevööndis . See annabki keelele kaardi välimuse, sellest ka nimi.

Median rhomboid glossitis

Atroofiline glossiit

Geograafiline keel

Heiliit (ingl. Cheilitis) • Haigus, mis avaldub huulte valgeks muutumises, põikipraodes ning helepunase piiri ilmumises huulte kokku panemisel. Mõnikord läheb üle ka nahale. • Peaaegu kõik inimesed, kas või kord elus põevd heiliiti. • Sageli põhjustab vitamiini B2 defitsiit.

Heiliit • Lõhenenud huuled (cheilitis simplex) • Eksfoliatiivne heiliit – Huultel ilmuvad kollased soomused, huuled kuivad. Põletikuline on huulte piiri tsoon, see on põhjustatud epiteeli deskvamatsioonist. Tavaliselt kulgeb krooniliselt.

• Huulte nurkade heiliit • Eksematoosne heiliit

Sialadeniit • Esmane sialadeniit on seotud viirusinfektsiooniga. • Teisene sialadeniit on esile kutsutud erinevate bakteritega ja seentega • Samuti võib esineda mitteinfektsiooniline – raskmetallide mürgistusel

• Süljenäärmetesse satuvad nad kas otsesel kontaktil, stomatogeenselt (näärmete kanalite kaudu), lümfogeenselt või hematogeenselt.

Sialadeniit •

•

•

Akuutne. Soodustavad tegurid: vähenenud süljevool (dehüdratsioon, operatsioonijärgset, narkootikumid), halb suuhügieen, süljenäärmete kivid. Kliinilised tunnused: valulik turse, punetused nahal, turse põsel, suuümbruse ja kaela piirkonnas, palavik, näärmetest mädane eritus. Krooniline. Kliinilised tunnused: ühepoolne, kerge valu/ paistetus, tavaliselt ilmneb pärast sööki, võib olla/mitte olla nähtav/tuntav kivi. Tavaliselt terav sialadeniit paraneb. Kroonilise sialadeniidi puhul võib tekkida tsirroos, näärme atroofia, funktsiooni vähenemine või hoopis kadumine.

Kasutatud kirjandus: • “Патологическая анатомия” 1993, 1979 - A. I. Strukov, V. V. Serov • “Oral pathology. Clinical pathologic correlations” Regezi, Sciubba, Jordan • “Oral pathology” 1995 J. V. Soames, J. C. Southam • http://en.wikipedia.org/wiki/Sialadenitis • http://en.wikipedia.org/wiki/Stomatitis • http://en.wikipedia.org/wiki/Glossitis • http://en.wikipedia.org/wiki/Gingivitis • http://en.wikipedia.org/wiki/Cheilitis

Tänan kuulamast!