Koljuluude paksus, tüüpilised murrujooned koljul, koljupõhimiku

Koljuluude paksus, tüüpilised murrujooned koljul, koljupõhimiku murrud, koljuluude osteogenees. Kristiina Samuel STOM III, II rühm

Kolju • Kolju täidab mitmeid funktsioone: 1) On mahutiks ja kaitsvaks ümbriseks peaajule ja tundeorganitele. 2) On seedesüsteemi ja hingamisaparaadi alustoeks. 3) On kinnituskohaks lihastele Kolju ehk pea skelett koosneb paljudest, erineva päritolu ja kujuga luudest, mis loovad omavahel ühenduses ühtse terviku. Anatoomias jaotatakse kolju aju- ja näokoljuks.

Kolju Ajukolju on ellipsikujulise vormiga ja moodustab õõnsuse, milles paikneb aju. Jaotatakse koljulaeks ja -põhimikuks. Näokolju asetseb ajukolju eesmise osa all. Suurema osa näokoljust moodustab mälumisaparaat. Üla ja alalõug on näokolju massiivseimad luud. Ülejäänud luud on väiksemad ja õhemad, toetavad ala- ja ülalõualuud, moodustades nina- ja silmakoopad.

Kolju paksus Keskmine koljuluude paksus on 5-7mm, ei sõltu soost, east või üldisest kehaehitusest. Olenevalt piirkonnast võib paksus varieeruda 1-12 mm.

Osad koljuluude piirkonnad on paksemad, mis tagab tugevuse, vastupanu mehaanilistele mõjutustele, löökidele, vibratsioonile, põrutustele (buttresses).

Murrujooned koljul • • 1) 2) 3) 4) 5) 6)

Koljuluumurruks loetakse ühe või mitme koljuluu purunemist tugeva jõu mõjumisel. Mõjutab ka luualuseid struktuure (membraanid, veresooned, aju). Näo-lõualuumurde jaotatakse mitme asjaolu alusel: Traumeeriva jõu suund ja koht (direktne ja indirektne) Päritolumehanism (painutus- ja survemurd) Pehmete kudede vigastuse olemasolu (kinnine ja lahtine murd) Murrujoone asukoht ja nende arv (lihtne murd, kildmurd ) Fragmentide asetus (dislokatsiooniga, dislokatsioonita) Patoloogiline murd (luus patoloogilised protsessid)

Tüüpilised alalõualuu murrujooned. • 1) Tsentraalne murd, kulgeb tsentraalsete intsisiivide vahel • 2) Alalõualuukeha e külgmine murd, lokaliseerub alalõualuukeha keskmises kolmandikus. • 3)Alalõualuunurga murd • 4,5) Processus coronoideus’e ja ramus ascendensi pikimurd • 6) Alalõualuu liigesjätke kaela murd

•

Ülalõualuumurrud. Le Fort I – murrujoon algab Le Fort I

apertura piriformiselt, kulgeb eest taha mööda põskkoopapõhja, läbi tuber maxillae kuni processus pterygoideusteni. Samaaegselt on ka ninavaheseina horisontaalne murd. • Mõlemapoolse murru puhul on suulagi koos alveolaarjätkete ja hammastega lahti

Le Fort II • Le Fort II – Murrujoon algab ninajuurelt, kulgeb orbita mediaalseina mööda kuni fissura orbitalis inferiorini. Läbib margo infraorbitalise, kulgeb vertikaalselt alla läbides tuber maxillae ja processus pterygoideuse alumised osad.

Le Fort III

• Murrujoon algab samuti ninajuurelt, kulgeb orbita mediaalseina mööda, läbistades pisaraluu, edasi mööda orbita lateraalseina, läbistades sarnaluu otsmikujätke ning kulgeb taha ja alla läbi põhiluu processus pterygoideuse. Kaasneb ka sarnakaarte murd. Võib kaasneda koljupõhimikuluude murd.

Sarnaluumurd • Sarnaluumurd võib olla isoleeritud või koos ülalõualuumurruga. Sõltuvalt lokalisatsioonist eristatakse: • 1) Mediaalne e sarnaluukeha murd • 2) lateraalne e sarnakaaremurd

Ninaluumurd • Võib olla isoleeritud või koos ülalõualuumurruga. Kliiniliselt täheldatakse deformatsiooni, verevalumeid. Ninaverejooks, hingamine häiritud. • Korraga vigastuvad tavaliselt mõlemad luud ning nendega koos ninavaheseina luuline osa.

Koljupõhimiku murrud • Koljupõhimiku moodustavad otsmikuluu, kuklaluu, kiilluu,sõelluu ja oimuluu. Koljupõhimikul eristatakse sise- ja välispinda. Koljupõhimiku sisepind jaguneb eesmiseks, keskseks ja tagumiseks koljuauguks. Põhjuseks enamasti kukkumine, liiklus- ja olmetraumad Diagnoosimine eelkõige sümptomite alusel: Põrutuse nähud, verejooksud kõrvadest, ninast. Liikvor. Kaasneb närvide ja ajukahjustus

Osteogenees • Kolju on kompleksne struktuur, mis moodustub intramembranoosse ja endokondraalse ossifikatsiooni teel. • Kolju lagi ja näokolju luud moodustuvad intramembranoosse ossif. teel. • Temporaalluu ja aju toetavad luud (occipital, ethmoid, sphenoid) moodustuvad endokondraalse ossifikatsiooni teel. • Koljuluude areng toimub eriti intensiivselt raseduse esimesel trimestril.

Intramembranoosne ossifikatsioon • Ekstratsellulaarse maatriksi sekretsioon toimub vahetult sidekoes; kõhreline alge puudub. • Mesenhüüm tiheneb tulevaste luude formeerumise kohal • Väikesed käävjad rakud hakkavad tootma kollageenseid kiude ning kogu piirkond meenutab kiulist membraani • Osteoblastid jätkavad kollageensete kiudude ja põhiaine (osteoidi) moodustamist • Osteoid muutub luumaatriksiks kaltsiumi soolade ladestumisel. Tootes luusubstantsi jäävad osteoblastid selle sisse ja muutuvad osteotsüütideks

Endokondraalne ossifikatsioon • Luukoe tekke eelduseks on kõhre olemasolu. • Kõhre asendumine luukoega toimub kahel viisil: kõhre pinnal perikondraalselt ja kõhre sees e. endokondraalselt • Kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub - luustumistuum e. ossifikatsioonitsenter • Mesenhümaalsed rakud diferentseeruvad osteoblastideks ja algab enkondraalne ossifikatsioon

• Diafüüsi tekib üdiõõs, mis täitub primaarse luuüdiga • Luustumine laieneb pidevalt epifüüside suunas • Luustumistuumad epifüüsis • Epifüüsiplaat

Kasutatud allikad • • • •

E.Leibur, M.Lõvi-Kalnin “Näo ja lõualuu vigastused” http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1351187/ Thieme atlas of anatomy: head and neuroanatomy Clinical Manual of Emergency Pediatrics By Ellen Crain • http://en.wikipedia.org/wiki/Ossification

AITÄH!