Psüühilised häired

Psüühilised häired Anu Leuska 2013

Psüühilise häire kriteeriumid Millal on tegemist psüühilise häirega (mis on ebanormaalne käitumine/psüühika)? Väga suhteline – sõltub ajast ja ühiskonnast (nt homoseksualism, mida ei käsitleta enam häirena). Ka nn normaalse elu juurde kuuluvad probleemid ja kriisid. • •

•

Subjektiivne norm – erinev minust (paljudest) on häire Kultuurinorm – norm on see, mida teeb, mõtleb ja tunneb enamus mingisse kultuuri kuuluvaid inimesi; mis on vajalik kultuurinormide järgi (traditsiooniliste kultuuride ja nn lääne-kultuuri erinevus). Nt vihmanõidumine Statistiline norm – keskmisest oluliselt erinev on häire (nt vaimne alaareng) 2

Kliiniline norm – põhineb erialaspetsialistide kokkuleppel, lähtub teaduslikest uurimustest ja erialasest praktikast. Häireks peetakse käitumist, mis: 1) esineb statistiliselt harva 2) on sobimatu antud sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis 3) põhjustab ebameeldivusi ja kannatusi endale ja/või teistele ning muudab raskeks või võimatuks igapäevaelus toimetulemise; on püsivalt häiriv või ohtlik endale või teistele. •

Seega võetakse aluseks kõik eelnevad normi määratlused ja lisatakse: häirib ennast ja segab igapäevaelu. 3

“Ebanormaalne” on see, mis on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ning ebafunktsionaalne (segab igapäevaelu). Psüühikahäiretesse suhtumine läbi ajaloo: Vanaaeg – psüühikahäired on tingitud kurjadest vaimudest, mis tuleb inimesest välja ajada, selleks olid omad rituaalid. Keskaeg – psüühikahäireid seostati saatanaga, sellega tegeles kirik. Haigeid kohati piinati, põletati tuleriidal. 18. saj. lõpust – psüühikahäire on haigus, mis vajab ravi. 4

Psüühikahäirete kaasaegsed käsitlused 1)

•

• • •

Meditsiiniline mudel – psüühikahäire (vaimuhaigus) on haigus nagu iga teinegi. Normist kõrvalekaldumisel on füüsiline või füsioloogiline põhjus (kaasasündinud häire närvisüsteemis, ajuvigastus, nakkus, teatud keemiliste ainete puudus või üleküllus jm). Näiteks: deliirium – pikaajalisest alkoholi jt narkootiliste ainete tarvitamisest dementsus – ajurakkude hävimisest depressioon – virgatsainete serotoniini, noradrenaliini või mõlema vähesusest ajus skisofreenia – geneetiline eelsoodumus 5

2) Biopsühhosotsiaalne mudel – häire on tingitud enamasti mitmest tegurist: • Bioloogilised tegurid – aju kaasasündinud või elu jooksul omandatud iseärasused • Psühholoogilised tegurid – isiksuse iseärasused koostoimes stressoritega • Sotsiaalsed tegurid – ühiskonna võimalused, piirangud, kombed, eluviis, väärtused jm 3) Diateesi ja stressi mudel – momendi seisund kujuneb välja püsivalt olemasoleva eelsoodumuse (diateesi) ja momendil mõjuvate stressorite koosmõjus. Mõne häire puhul on suurem diateesi, mõnel stressorite mõju, kuid kui üks neist on 0, siis häiret välja ei kujune. 6

Psüühiliste häirete jaotus RHK-10 järgi RHK-10 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsiooni 10. variant) V peatükk (psüühika- ja käitumishäired) klassifitseerib häired 10 rühmaks eelkõige häirepildi sarnasuse alusel. Põhineb teaduslikel uurimustel. Praegu kehtiv psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon. F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired Põhjustatud enamasti peaajukahjustusest või –haigusest. Eri liiki dementsused (nt Alzheimeri tõvest) – kognitiivsete funktsioonide langus, emotsionaalne pidurdamatus jm

7

F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired Äge intoksikatsioon (mürgistus) Sõltuvus (nt alkoholism) Võõrutusseisund

F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Skisofreenia – häiritud on taju (hallutsinatsioonid), mõtlemine (luulud), emotsioonid (äkilised meeleolumuutused, kohatu üliemotsionaalsus või tuimus), tahtlike liigutuste sooritamises jm. Luulud (haiglaslikud valeveendumused enese ja maailma suhtes). Nt jälitusluul 8

F30-F39 Meeleloluhäired Bipolaarne meeleoluhäire – vahelduvad alanenud ja kõrgenenud meeleolu perioodid. Depressioon (nn psühhiaatria külmetushaigus – ca 15-20% täiskasvanutest) Mania F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobia – püsiv ebaloogiline hirm mingi objekti või olukorra ees. Nt lihtfoobia, agorafoobia, sotsiaalfoobia Paanikahäire. Posttraumaatiline stresshäire Obsessiiv-kompulsiivne häire (sundmõtted ja –teod) Hüpohondria - ülemäärane mure oma tervise pärast 9

F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Söömishäired, nt anoreksia, bulimia Mitmesugused unehäired, nt insomnia, hüpersomnia, somnambulism jm Seksuaalfunktsioonide häired F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired Elustiilile ja suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid Isiksusehäired, nt paranoiline, düssotsiaalne, sõltuv isiksus Harjumus- ja impulsihäired, nt kleptomaania, püromaania Sooidentsushäired, nt transseksualism, transvestism Seksuaalsuunitluse häired, nt sadomasohhism, pedofiilia, ekshibitsionism, vuajerism, fetišism 10

Isiksusehäirete tüübid: - Paranoiline isiksus – umbusklik - Skisoidne – külm, tundetu - Düssotsiaalne – vastutustundetu, antisotsiaalse käitumisega - Piirialane (borderline) – emotsionaalne pidurdamatus, ebaselge mina-pilt - Histriooniline – teatraalne - Vältiv – hoidub sotsiaalsetest suhetest - Sõltuv – klammerduv, kontrolliv - Anankastne – pedantselt täpne, perfektne - Nartsissistlik – eneseimetlus, enda ületähtsustamine jm 11

F70-F79 Vaimne alaareng Mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki psüühilisi protsesse (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arengutase. Kerge (50-69 IQ punkti), mõõdukas (35-49), raske (20-34), sügav alaareng (alla 20). F80-F89 Psühholoogilise arengu häired Algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika, sotsiaalsus. Lapse kasvades jäävad häired nõrgemaks. Düsleksia (lugemishäire), düsgraafia (kirjutamishäire) Autism 12

F90-F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Hüperkineetiline häire Tähelepanuhäire Lahutamiskartus lapsel Lapse rivaalsushäire Valikuline mutism Mitteorgaaniline enurees, mitteorgaaniline enkoprees Kogelemine Tikid (tahtmatud, kiired, korduvad, ebarütmilised motoorsed liigutused) Tourette’i sündroom 13

Nõustamine ja psühhoteraapia Psühhoteraapia on tervisehäirega isiku sihipärase mõjutamise protsess, mis tugineb psühholoogia seaduspärasustele ja mille eesmärgiks on häire kõrvaldamine või leevendamine. 1) Psühhoanalüütised teraapiad Alateadlike konfliktide sõnastamine. Unenägude analüüs. Vabade assotsiatsioonide meetod. 2) Biheivioristlikud teraapiad. Kognitiiv-käitumuslik teraapia. 3) Humanistlikud teraapiad. Kliendikeskne teraapia. 4) Süsteemsed teraapiad. Süsteemne pereteraapia. 14