Willis*i ring Insult ehk rabandus

Willis’i ring. Insult ehk rabandus Liina Oja Stom III

Mõiste   

   

Willis’i ring ehk tserebraal arterite ring on arterite süsteem aju põhimikul, mis tagab aju verevarustuse Ta on oma nime saanud Inglise füsioloogi Thomas Willis’e (1621-1675) järgi Willis’i ring saab verd kahe seesmise karotiidarteri kaudu ja basilaararteri kaudu, mis moodustub kahe vertebraalarteri ühinemisel Kõik peamised arterid, mis varustavad ajupoolkerasid hargnevad Willis’i ringil Willis’i ring on sageli mittetäielik. Ainult kolmandikul inimestest on Willis’i ring täielik. Willis’i ring on üks tähtsamaid ajuosasid Üks kõige efektiivsemalt disainitud süsteem kogu inimorganismis

Komponendid Arteria cerebri anterior (dextra et sinistra) Arteria communicans anterior Arteria carotis interna (dextra et sinistra) Arteria carotis posteria (dextra et sinistra) Arteria communicans posterior (d. et s.) Kuigi arteria basilaris ja arteria cerebri media varustavad aju verega, ei loeta neid Willisi ringi hulka

Füsioloogiline tähtsus  







Arterite omapärane asetus Willis’i ringis on oluline säilitamaks ajuverevarust patoloogia tingimustes Kui ühes ringi osas peaks tekkima stenoos, siis suudab Willisi ringi tagada piisava tserebraalse perfusiooni ja seega vältida isheemia sümptomeid. Kusjuures rõhk aju teistes osades hoitakse normaalsel tasemel. Verevarustus tserebraal arterite ringis võib takistuse korral muutuda vastasuunaliseks ja selle kaudu säilitada aju verevarustuse.

Kuigi Willis’i ringi geniaalne disain aitab märkimisväärselt vältida kriitilisi seisundeid, mis on seotud aju verevarustusega, siis ei ole see üdini täiuslik. Teatud seisundite korral, nt aju hemorraagia või arterite blokaad ei suuda Willis’i ring säilitada aju perfusiooni ja tulemuseks on ajuisheemia.

Insult ehk rabandus Äkki tekkinud lokaalsete neuroloogiliste ärajäämanähtudega ja/või üldsümptomitega kulgev sündroom kestusega rohkem kui 24 tundi ja millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus (WHO). Etioloogia  Aterotrombootiline oklusioon  Emboolia  Hüpoperfusioon  arteri dissekatsioon  vaskuliit  venoosne tromboos

Ajalugu  Hippocrates

(460 – 370 BC) kirjeldas esimesena (praeguste teadmiste kohaselt) insuldist põhjustatud äkilist halvatust.  Hippocrates kasutas terminit apopleksia (vägivaldselt maha löödud, Kreeka keeles)  Johann Jacob Wepfer (1620 – 1695) leidis, et insulti surnud inimestel oli verejooks ajju. JJW avastas peamised ajuarterid.  Esimest korda termin “stroke” inglisekeelses kirjanduses 1599.a.

Insuldi alaliigid  Aju

infarkt  Subarahnoidaalne hemorraagia  Ajusisene verevalandus

Isheemiline insult  Kujuneb

veresoone obstruktsiooni tulemusena, mille tagajärjel tekib vastava ajuosa isheemia ja düsfunktsioon.  Teiste haiguste tüsistus: kõrge vererõhk, ateroskleroos, diabeet jne.  Kollateraalvereringe olemasolul ei pruugi ajuinfarkti välja kujuneda. Eriti, kui soone sulgus tekib aeglaselt  Mõjutavad tegurid: - eelnev ajukahjustus - kollateraalringe varieeruvus - Willis’i rõnga varieeruvus

Kliiniline pilt  Järsk

algus (sekundid, minutid) tavaliselt täie tervise juurest  progresseerumine tundidega  Vanus tavaliselt >65 a.  Sageli riskifaktorid, kaasuvad haigused  Prevaleeruvad lokaalsed neuroloogilised ärajäämanähud  Sageli sümptomite kombinatsioonid

Sümptomid Insuldi sümptomid võivad olla väga erinevad sõltuvalt kahjustuse lokalisatsioonist ja raskusest.  Motoorikahäire: vastaskehapoolel, spastiline (hemi)parees või pleegia. Ka miimiliste lihaste halvatus  Afaasia (kõnehäire), neelamisraskused  Tundlikkuse häire vastaskehapoolel  Nägemishäired ühes või mõlemas silmas  Tasakaalu- ja koordinatsioonihäired  Psüühika- ja teadvushäired, segasusseisund

Hemorraagiline insult  Tekib

siis, kui nõrgestatud ajuveresoon lõhkeb ja tekitab verejooksu ümbritsevasse ajukoesse.  Veri akumuleerub ja kompresseerib ümbritsevaid struktuure  Jaotatakse intratserebraalseks hemorraagiaks ja subarahnoidaalseks hemorraagiaks

Hemorraagiline insult

Kuidas ravida insulti?

Medikamentoosne ravi akuutses perioodis     



Arteriaalse vererõhu säilitamine ‐ 24‐48 t peale ajuinfarkti on vererõhu tõus kompensatoorne, ei vaja ravi! Südame löögimahu suurendamine, glükosiidid Absoluutne arütmia – antikoagulantravi Mikrotsirkulatsiooni parandamine Antiagregantravi ‐ aspiriin

AITÄH!