File

Murrud alalõualuul Ingrid Kokmann STOM III 1.rühm

Alalõualuu anatoomia

Alalõualuu murd Sageduselt teine näoluu murd  Kogu kehas sageduselt kümnes  Meestel 3x sagedamini kui naistel 

Alalõualuu murru põhjused 

Traumad ◦ ◦ ◦ ◦



Mootorsõiduki õnnetused Sport Kallaletungid Kukkumised

Haigused ◦ Kasvajad ◦ osteomüeliit

Murdude tüüpilised asukohad

Sagedamini – kondülaarjätke, mandibula keha, nurga piirkonnas  Harvem – tsentraalselt, ramuse ja koronoidjätke piirkonnas 

Murdude klassifikatsioon 

Nihketa ◦ Luu terviklikkus on katkenud, kuid luufragmendid pole nihkunud, säilib anatoomiline kuju



Nihkega ◦ Luufragmentide otsad on üksteise suhtes nihkunud, anatoomiline kuju deformeerunud

Murdude klassifikatsioon 

Kinnine ◦ Pehmed koed ei ole rebenenud, puudub ühendus lõualuu ja väliskeskkonna vahel



Lahtine ◦ Näo ja suulimaskesta pehmed koed on rebenenud, on ühendus lõualuu ja väliskeskkonna vahel

Murdude klassifikatsioon 

Lihtne murd ◦ Üks murrujoon, siia alla kuulub ka mõra



Kildmurd ◦ Mitu süsteemitult paigutunud fragmenti

Esmaabi Tagada hingamisteede avatus  Peatada verejooksud  Keele fiksatsioon  Aplitseerida külm kompress murru piirkonda 

Diagnostika 

Patsiendi läbivaatus ◦ Valu, turse, deformatsioon, hematoom, punetus ◦ Alalõualuu palpatsioon ◦ Maloklusioon ◦ Alalõua stabiilsus, liikuvus ◦ Murdunud, liikuvad, kaotatud hambad



Radioloogilised meetodid ◦ OPTG ◦ KT ◦ PA röntgenülesvõte (ka suusisene ülesvõte)

Sümptomid 

Nihkega murd: ◦ Deformatsioon ◦ Maloklusioon  Tunne, et hambad ei sobi kokku  Raske suud avada  Raskused rääkimisel, söömisel

◦ ◦ ◦ ◦

Alahuule või alalõua paresteesia Veritsemine suuõõnest Turse, valu Trism (mälumislihaste spasm)

Sümptomid 

Nihketa murd: ◦ ◦ ◦ ◦ ◦

Hellus murru asukoha ümber Valu suu avamisel ja sulgemisel Veritsus hammaste vahelt Turse Värvimuutus

Ravi Valuvaigistav ravi  Raviplaan sõltub murru tüübist  Eesmärgiks lõualuu fragmentide võimalikult kiire fikseerimine 

◦ Operatsioonide planeerimine KT 3D mudelite abil

Antibiootikumravi  Jaguneb: 

◦ Konservatiivne ◦ Aktiivne

Konservatiivne ravi 

Nihketa murru korral ◦ Valuvaigistav ravi ◦ Infektsiooniennetus ◦ Murru stabiliseerimine  Sidemed  Horisontaalne fikseerimine

◦ “Pehme” toidu dieet ◦ Suuhügieeni õpetus ◦ Tuleks vältida alalõua jõulist liigutamist

Aktiivne ravi 

Nihkega murru korral ◦ Murdunud luufragmendid tuuakse õigesse kontakti ja hoitakse neid selles asendis murru paranemiseni ◦ Protsess jaguneb:    

Lähendamine Fiksatsioon Immobilisatsioon Rehabilitatsioon/füsioteraapia

Lähendamine 

Suletud ◦ Kasutatakse lihtsa murru korral ◦ Luu paigutatakse õigesse asendisse terve naha all ◦ Infektsioonirisk on väike



Avatud ◦ Luu paigutatakse õigesse asendisse haava kaudu ◦ Infektsioonirisk on suurem ◦ Vajalik antibiootikumravi

Fiksatsioon Õigesse anatoomilisse asendisse toodud luufragmendid fikseeritakse sellesse asendisse  Kaudne meetod: 

◦ Kasutatakse IMF-i 

Otsene meetod: ◦ Kasutatakse luuplaate ja kruvisid ◦ On suurem komplikatsioonide oht (infektsioon, kruvide irdumine, närvikahjustus)

Immobilisatsioon Lähendatud ja fikseeritud luufragmendid immobiliseeritakse teatud ajaks, et saaks toimuda paranemine  Saavutatakse IMF või luuplaatide ja kruvide abil  Immobilisatsiooniaeg sõltub: 

◦ Murru asukohast ◦ Retineerunud hammaste olemasolust murrukohas ◦ Infektsiooni esinemisest ◦ Patsiendi vanusest

Ravi lõpp 

Keskmiselt kulub paranemiseks umbes 6 nädalat



Kohustuslik mehhanoteraapia/füsioteraapia mälumislihaste normaalsete funktsioonide ja TML liikuvuse taastamiseks

Komplikatsioonid Mida kauem viivitada luumurru fikseerimisega, seda suurem komplikatsioonide oht!  Hingamisteede blokaad  Verejooksud  Närvikahjustus  Infektsioon  Maloklusioon  Hammaste nihkumine, hambumuse anomaaliad 

Komplikatsioonid Anküloos  Luukildude nihe lihaste jõudude toimel  Probleemid rääkimisel  Probleemid söömisel  TML valu  Osteomüeliit  Psühholoogilised probleemid 

Probleemid hammastega Väga sagedased  Esmaselt vajalik fikseerimine või eemaldamine  Murrud põhjustavad suuri esteetilisi ja funktsionaalseid probleeme 

◦ Paranemine võib kesta kaua 

Tänapäevane lahendus kaotatud hammaste asemele on implantaadid ◦ Sageli vajalik luuplastika – kulub rohkem aega



Kirurgiline ja proteetiline ravi sõltuvad patsiendi rahalisest olukorrast

Raskemad juhud Mõnikord võib kahjustus olla nii ulatuslik ja tõsine, et alalõualuud päästa ei õnnestu  Vajalik ulatuslikum näo-ja lõualuude kirurgia  Alalõualuu proteesid 

Kasutatud kirjandus  

 

  

E.Leibur, M.Lõvi-Kalnin “Näo-ja lõualuuvigastused” http://www.sportsmd.com/Articles/tabid/1010/id/24/ Default.aspx?n=broken_jaw_%28mandibular_fracture %29#sthash.043FrBP2.dpbs http://www.emedicinehealth.com/broken_jaw/page3_ em.htm#broken_jaw_symptoms http://www.rad.washington.edu/academics/academicsections/msk/teaching-materials/onlinemusculoskeletal-radiology-book/facial-andmandibular-fractures http://en.wikipedia.org/wiki/Mandibular_fracture http://www.scribd.com/doc/3670563/Management-ofMandibular-Fracture http://www.codental.uobaghdad.edu.iq/uploads/Scienti fic%20contributions/Management%20of%20Mandibula r%20Fracture%20by%20Dr.%20Bethan%20Jones.pdf

Tänan tähelepanu eest!